Tutvusime Annikaga juhuslikult möödunud aasta oktoobris imepisikeses Austraalia linnas Romas, kus me Mairoga teravilja teist hooaega tegime. Mäletan, et mulle jäi kohe silma Annika positiivne energia – särav ja lõbus, julge ja pealehakkaja noor neiu tekitas kohe tahtmise tema kohta rohkem teada saada. Nagu Austraalias ikka, jäi meie tutvus üürikeseks, sest kolisime Romast ära ja ka tema hing ihkas mõnda suuremasse linna.
Annika Vokksepp (26) on Austraalias viibinud täpselt sama kaua kui meie, kuid tema Austraalia on olnud tohutult erinev meie kogetust. Neiu on elanud nii lääne- kui idakaldal ja töötanud nii linnas kui maal. Tema seiklustest ja põnevatest juhtumistest võiks lausa haarava seiklusromaani kirjutada.
Nimi: Annika Vokksepp
Vanus: 26
Tulid esimest korda Austraaliasse: September 2016.
Oled Austraalias veetnud: Aasta ja 9-kuud.
Mis pani Sind kodumaalt lahkuma?
Kodumaalt lahkusin juba aasta enne Austraaliat. Kolisin peika kooli tõttu Londonisse ja seal sai ühine otsus vastu võetud, et ta teeb semestri Perthis. Suur motivaator oli suurepärane kliima, uus riik ja kultuur! Aga elul olid teised plaanid. See otsus kujunes mu elu üheks raskeimaks ületuseks, mis tõi kaasa palju stressi ja ümberkorraldusi.
Kas tulid üksi või kellegagi koos?
Tulin oma partneriga, kellega enam koos ei ole. Poolteist kuud peale Austraalias elamist otsustasime kumbki oma teed minna. Hetkel elan/reisin koos oma Liverpoolist pärit kaaslasega, kellega tutvusin “glamuurset” farmitööd tehes ehk maasikad korjates eelmise aasta augustis.
Millisesse Austraalia linna soovitaksid esialgu maanduda?
Raske öelda, ise maandusin Perthis ja see on tuntud kui kurikuulus eestlaste meelispaik. Eriti just alustamiseks. Enam väga ei soovitaks sinna minna, sest nüüdseks üheksa kuud idakaldal elanuna ütleks, et siin on ikka tohutult rohkem võimalusi/pakkumisi.
Tasub mõelda selle peale, et Perth on üks isoleeritumaid linnasid Austraalias ja seal on küll megailusad rannad ja chill lifestyle, kuid see on ka kõik. Seal on palju konkurentsi, sest see on reaalselt ainuke linn Lääne-Austraalias.
Ma soovitaks lugeda/googeldada erinevate hooaegade kohta, mõelda, mida oled nõus tegema ja mis oskused olemas on (meestel just traktoritöö jne). Suurlinnad võtavad kiirelt palju raha, aga ma ise soovitaks just Queenslandi või NSW, sest seal ümbruses on palju farmitööd (puuvill, vein, saagikoristus). Traktorite peale on ka Lääne-Austraalias tööd, eriti kui minna õigel ajal.
Mis tööpositsioonidel oled siiani Austraalias töötanud?
Waitress/café all-rounder (ing.k. tõlk. ettekandja, teenindaja). Väga raske on saada erialast tööd (minul moealal), sest samas kohas töötamise kuue kuu piirang ei meeldi väga ettevõtetele. Siin on ka n-ö backpackeri mentaliteet, et “ta läheb nagunii ära”.
Kuna mu algne plaan oli jääda siia vaid üheks aastaks, siis esialgu ei plaaninudki farmikaid teha. Paar kuud hiljem hakkas aussi elu liialt meeldima ja muutsin meelt. Farmis olin kokk/kondiiter/keevitaja ehk iga päev uus elukutse. Alustades lammaste tagaajamisest, nende sabade lõikamisest kuni maja värvimise ja pahteldamiseni ning vahepeal suutsin isegi traktori õli vahetada. Muideks, varasemalt polnud ma kordagi midagi sellist teinud, niiet nii füüsiliselt kui vaimselt oli see suur katsumus ja kogemus.
“Farmis olin kokk/kondiiter/keevitaja ehk iga päev uus elukutse. Alustades lammaste tagaajamisest, nende sabade lõikamisest kuni maja värvimise ja pahteldamiseni ning vahepeal suutsin isegi traktori õli vahetada.”
Milline farmitöö on olnud Sinule kõige enam meeltmööda?
Mitte ükski? Haha! Kõige rohkem meeltmööda oli peale rasket päeva koeraga jooksma minek ja jooga. Oleks hea meelega Netflixi vaadanud, aga mul puudus wifi. Mu enda blogist võib sellest pikalt ja laialt lugeda, aga minu jaoks oli farmipäevade tegemine väga raske. Esiteks, ma olin üksinda. Esimeses farmis olin kolm nädalat, kus elasin 67-aastase ratastoolis mehega. Siis olin kaks kuud farmis, kus elasin 68-aastase natuke kibestunud vanamehega. Olimegi mina, tema ja koer. Esimene korralik toidupood/haigla oli 100 km ja esimene naaber 20 km kaugusel ehk ma tõesti sattusin kõige lambisematesse kohtadesse.
Emotsionaalselt ja vaimselt oli see minu jaoks väga raske katsumus. Kuna ma ei leidnud midagi paremat ja mul mingit traktorikogemust polnud, siis võtsin vastu mida sai, sest farmipäevad vajasid kiirelt tegemist.
Milline hooaeg/töö on olnud Sinu jaoks kõige raskem ja ebameeldivam?
18-päeva maasikate korjamist. Üks kohutavamaid farmitöid! Juba peale kolmandat päeva nutsin ja olin emotsionaalselt kurnatud ning hakkasin kahtlema teise aasta viisa vajalikkuses. Kas see Austraalia on ikka väärt seda, kui peab niiviisi orjama?
Aga kuna mul oli vaid 18-päeva puudu 88-st ning jätsin need päevad viimasele minutile enne viisa läbi saamist, siis leidsin endas motivatsiooni ja ei tahtnud alla anda! Maasikate korjamine oli täielik orjatöö ning soovitan sellest hoiduda! Palk oli samuti orjatöö vääriline.
“Maasikate korjamine oli täielik orjatöö ning soovitan sellest hoiduda! Palk oli samuti orjatöö vääriline.”
Kuidas leida Austraalias tasuvat (farmi)tööd?
Oeh, see on raske küsimus, sest minul ei õnnestunud see mitte kuidagi. Eestlaste grupid Facebookis ei toonud kasu, rohkem vaid teiste eestlaste küsimusi stiilis “kui midagi leiad, kas tahad koos farmikaid teha?”. Aga samas paljud leiavad/jagavad seal kuulutusi. Mina ise panin kuulutuse Gumtreese ja sain kahe tunni pärast kõne sellelt samalt 67-aastaselt ratastoolis mehelt, et “tule minu juurde elama ja ma leian sulle töö.”. Mis mina tegin – sõitsingi järgmine päev 300 km kohale!
Farmitööd otsides pead palju riskima ja koheselt reageerima. Vahemaad on suured ning tihti sõidetakse kohale ja saadakse kahjuks ka eitavaid vastuseid. Jällegist soovitan küsida tuttavatelt, kes on käinud või siis teha palju eeltööd. Kindlasti peab jätma ruumi ka spontaansusele ning ei tasu tulla ulmeliste eesmärkidega. Peab olema paindlik ja avatud.
Oskan rohkem kogemust jagada linnas töö otsimisega. Palju tööd on teenindusvaldkonnas. Plussid: kiirelt tööle, normaalne palk, lihtne leida tutvusi/sõpru ning paindlik graafik. Miinus: nägemist vabad nädalavahetused (osad kohad maksavad paremini nagunii, niiet tasub tööl olla). Parim nipp: tee huvitav ja väljapaistev CV, mine ukselt uksele ja proovi saada jutule manageriga. Ole positiivse suhtumisega ja pealehakkaja! CV-de jagamisel võib tekkida väike blokk, aga kui julgust jääb väheks, siis mõtle selle peale, et keegi ei tunne Sind ja Sul ei ole mitte midagi kaotada! Jällegist aitab ka Gumtree, Seek ja teised tööportaalid. Kandideerida tasub igalepoole ja kui kohe alguses ei saa unelmate tööd, siis oluline on kuskilt alustada. Raha kaob Austraalias kiirelt. Alati saab kohta vahetada!
“Parim nipp linnas töö leidmiseks: tee huvitav ja väljapaistev CV, mine ukselt uksele ja proovi saada jutule manageriga. Ole positiivse suhtumisega ja pealehakkaja! Kui julgust jääb väheks, siis mõtle selle peale, et keegi ei tunne Sind ja Sul ei ole mitte midagi kaotada!”
Milline koht/vaatamisväärsus on olnud Sinu jaoks kõige meeldejäävam?
Rottnesti saar Lääne-Austraalias.
Kuidas iseloomustaksid oma senist Austraalia kogemust?
Iga päev õpetab midagi uut. Mu kogemus on olnud tõeliselt unustamatu, nii headel kui halbadel hetkedel. See ei ole kindlasti olnud midagi, mis ma arvasin, et see saab olema! Olen avardanud oma silmaringi, astunud välja mugavustsoonist, kasvatanud iseloomu, õppinud tegelema keeruliste olukordadega ning usaldama iseennast. Austraalia on megaäge ning seda maad annab ikka avastada!
“Olen avardanud oma silmaringi, astunud välja mugavustsoonist, kasvatanud iseloomu, õppinud tegelema keeruliste olukordadega ning usaldama iseennast.”
Millega harjumine on olnud Sinu jaoks kõige raskem?
Kaugus Eestist! Võrreldes Londonis elamisega ei ole nii lihtne lihtsalt kaheks päevaks koju minna kui pere igatsus tekib! Distants annab tunda eriti just rasketel hetkedel. Alguses oli võõras austraallaste pealiskaudsus ja võltssõbralikkus, kuid nüüdseks olen enam-vähem ära harjunud ja ei usalda inimesi liiga kergekäeliselt.
Millega tegeled hetkel?
Hetkel elan/töötan Melbournes ning avastan siinset ümbrust.
Millised plaanid on Sul tulevikuks? Kas plaanid jääda Austraaliasse?
Mu plaan üheksa kuud tagasi oli väga teistsugune võrreldes nüüdse plaaniga. Aga hetkeplaan on jääda üheks aastaks Austraaliasse õpilasviisaga, mis on lihtsalt üüratu kallis! Tundub, et soov siia jääda on piisavalt suur, sest olen nõus seda raha maksma.
Tahan siia veel aastaks jääda, kuna partneril on üks aasta Working Holiday viisat järgi ning tahaksin samuti rohkem Austraaliat ja Uus-Meremaad näha ja avastada. Arvasin küll, et kaks aastat on piisavalt pikk aeg, kuid aeg läks kiirelt ning ei ole valmis veel Eestisse tagasi minema.
Peale aastat Austraalias sooviksin teha working holiday viisa Kanadasse minekuks ning elada seal aasta ning võib-olla siis näen end kanda kinnitamas ühes riigis. Aga kes seda teab, lasen tulevikul end üllatada ja ei kipu liigselt oma plaanidest kinni pidama. Tean, et siia elama jääda ei taha, liiga kaugel Eestist/Euroopast. Austraalia on väga-väga hea riik, kus elada, siin on lihtne hakkama saada ja kliima on samuti super, aga pere ja sõbrad on minu jaoks olulisemad!
“Austraalia on väga-väga hea riik, kus elada, siin on lihtne hakkama saada ja kliima on samuti super, aga pere ja sõbrad on minu jaoks olulisemad!”
5 põnevat fakti Annika kohta:
- Kolisin 16-aastasena aastaks Saksamaale, kus olin vahetusõpilane, elasin Saksa peres ja käisin kohalikus koolis. Olin esimest korda elus aasta aega Eestist eemal ilma pere nägemata.
- Armastan reisimist ning tänase seisuga on kirjas 28 riiki!
- Reisisin kaks kuud üksinda Aasias.
- Ma ei suuda kunagi hääldada inglise keeles sõna photography/photographer (ing.k.tõlk. fotograafia/fotograaf) – mu keel läheb lihtsalt umbe ja kuna mulle meeldib fotograafia ja kui keegi küsib mu hobide kohta siis ütlen alati pigem “I like to take photos” (ing.k.tõlk. mulle meeldib pilte teha).
- Hääletasin eelmisel suvel parima sõbrannaga Tallinnast Horvaatiasse – seiklusrohked kolm nädalat ning kogemus eluks ajaks!
Soovid Annika tegemistega kursis olla?
Annika Instagram – @annika.vokksepp;
Annika blogi – AnnikaVokksepp.com.
Kaisa & Mairo elustiili ja reisiblogi 